Molekulaarbioloogia konspekt
raku kompartementi), iseeneslik ja ümbervoltumine (molekulaarsete `lapsehoidjate'
poolt suunatav struktuuri muutus).
I 2. Nukleiinhapete struktuur
Nukleiinhapete struktuur on bioloogiliselt väga oluline. Nende struktuur on
nukleiinhapete funktsioneerimise aluseks. Kuna nukleiinhapped on päriliku
informatsiooni kandjad, siis on geneetilise teabe ülekande ja säilitamise mõistmiseks
vaja tunda nukleiinhapete ehitust. Päriliku informatsiooni füüsikaline olemus on peidus
DNA kaksiheeliksis.
Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja viimased omakorda kolmest
komponendist: suhkur, lämmastikalus ja fosfaatjääk. Kaks looduslikku nukleiinhappe
liiki - desoksüribo- (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA) erinevad omavahel suhkrujäägi
poolest. DNA sisaldab desoksüriboosi ja RNA riboosi. Sarnaselt valkudega koosnevad
nukleiinhapped selgroost, mis on ühesuguse lüli kordus, ja külgahelatest.
Nukleiinhappe selgroo moodustavad suhkrujääk ja fosfaatjääk (joonis 1.5).