"kaksiheeliksis" - 1 õppematerjal

Molekulaarbioloogia konspekt

raku kompartementi), iseeneslik ja ümbervoltumine (molekulaarsete `lapsehoidjate' poolt suunatav struktuuri muutus). I 2. Nukleiinhapete struktuur Nukleiinhapete struktuur on bioloogiliselt väga oluline. Nende struktuur on nukleiinhapete funktsioneerimise aluseks. Kuna nukleiinhapped on päriliku informatsiooni kandjad, siis on geneetilise teabe ülekande ja säilitamise mõistmiseks vaja tunda nukleiinhapete ehitust. Päriliku informatsiooni füüsikaline olemus on peidus DNA kaksiheeliksis. Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja viimased omakorda kolmest komponendist: suhkur, lämmastikalus ja fosfaatjääk. Kaks looduslikku nukleiinhappe liiki - desoksüribo- (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA) erinevad omavahel suhkrujäägi poolest. DNA sisaldab desoksüriboosi ja RNA riboosi. Sarnaselt valkudega koosnevad nukleiinhapped selgroost, mis on ühesuguse lüli kordus, ja külgahelatest. Nukleiinhappe selgroo moodustavad suhkrujääk ja fosfaatjääk (joonis 1.5).