Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see süvenenud ja juurdunud ning raske lahendada. Poisslapsed saadetakse range reziimiga kooli, mis on nagu vangla. Mingil määral see aitab, sest kui õpilane naaseb tavakooli, üritab end talitseda ja on tagasihoidlikum, sest teatavasti on erakoolides, kus õpivad raskestikasvatatavad lapsed, väga karm ja vilets elu. Koolivägivalla lahendamiseks saab midagi teha meist igaüks. Olen ka ise väiksemate poiste kaklustele vahele läinud. Abi sellest on olnud, sest kumbki neist ei saanud vigastada aga haiget, kuid nad on läinud vigaste nägudega minema. Ka õpetajad võiks rohkem püüelda vägivalla vähendamise suunas. Tihtipeale on korrapidajaõpetaja koridori teises otsas ega märka kaklust. Alles siis, kui kaklus on lõppenud, avastab ta ja tuleb pragama ning uurima, mis on juhtunud. Enamasti lõppeb see direktori kabinetis seletuskirjaga, halvemal juhul ka käskkirjaga.
vigastada. Kolmandaks esineb vägivalda kodudes.Vaidlus millest areneb edasi suurem tüli võib tekkida vanemate vahel, laste vahel ning vanemate ja laste vahel.Kõige hullem on see kui laps(ed) peavad pealt nägema kuidas vanemad kaklevad.On ka juhtumeid kus vanemad peksavad oma lapsi ja seljuhul võib sellest teatada lastekaitsesse ja laps võetakse vanematelt ära.Vägivallad kodudes annavad alguse noorte kaklustele, kuna kodus ollakse kõige rohkem ja sealt saadakse ka kõige kindlamaid teadmisi ning kogemusi. Peale füüsilise vägivalla esineb ka vaimne vägivald.See tähendab seda kui riivatakse inimese mõtteid, olemust või tundeid.Tavaliselt on vaimne vägivald tuttavate või isegi sõprade vahel.Arvatavasti saab vaimsest vägivallast alguse füüsiline vägivald, kuna põhjuseta tülitsema ega vägivallatsema ei hakata.Vaimset vägivalda esineb eelkõige koolides, kuna
aastal loodud dokumentaalfilm suurtel lainetel surfamise ning tänaval surfamise ajaloost. ,,Dogtown and Z-Boys" võitis 2001. aastal Sundance filmifestivalil parima rezissööri ning rahva lemmiku auhinnad. 2005. aastal kirjutas Peralta ka süzee dramaatiliselt Dogtowni ajaloost rääkivale filmile ,,Lords of Dogtown". Tema kõige hilisem film on kirjutatud 2008. aastal ning kannab nime ,,Crisps and Bloods: Made in America". See film keskendub kampadevahelistele kaklustele Los Angelese kesklinnas. See film räägib kurikuulsa kamba Crips and Bloods'i ebaõiglasele omakohtule 1950-ndatel ja 60-ndatel aastatel Los Angeleses (Stacy Peralta's Biography) Hiljaaegu kirjutas Peralta mitmeid käsikirja Burger King'i reklaamile, kuidas tänu sellele on Ameerika kultuur sisse tunginud kohtadesse, kus telekast võõrkeelseid programme ei ole. Peralta aitas edendada kujutust, et see oli sõbralik kultuuride vahetus ja just tänu sellele reklaamile,