Tammsaare ja Gailit elulugu
noore Andrese kahetsev lause: ,,Oleks ma seda teand, siis ma kiriku põleks läindki." Ka siin
on tegemist ürgse koomikaga (peksmine, kahjurõõm), mis mõjub jutustust arhaiseerivalt.
Situatsioonikoomika ohtra esimese osa kõrval mõjub ,,Tõe ja õiguse" II osa hoopis
vähemviljakana, ehk küll siin naljakaid seiku on vahest isegi rohkem kui esimeses.
Ülikülluses on muidugi õpilastempusid, omavahelisi võrdlemisi napilt, rohkem aga õpetajate
(kaklusstseen Goethe ja Schilleri rinnakujude hävimisega jm.) või Mauruse enda vastu
sihituid. Peatähtsus ei lasu ootamatult aga mitte neil (erandlik nähtus koolielu kirjeldavate
teoste kohta), vaid Mauruse enese isiku kujutamise koomikal (vihastumis-, karistamis-,
lepitamisstseenid). Ent needki ohtrad veidrused, mis koonduvad selle peakuju ümber, pole
olulised niivõrd autonoomseid situatsioone tekitavate naljadena kui karaktri narrusi
toonitavate abivõtetena
annaabi.ee 
