keskkond, kas me oleme kindlad, et me üldse siia riiki kuulume, kas me jääme siia igavesti elama ja kui siis miks, kas kuskil on ka paremat paika kui see siin? Neid küsimusi on palju ja rohkemgi veel, aga kas kõigile neile on ka vastuseid? Kuna me siin riigis sündisime ja elasime kuni praeguse ajani, siis nimetame seda oma sünnikohaks selleks ilusaks paigaks, kus veetsime meeletult lõbusa lapsepõlve, kus kaklesime oma vanematega, õdede ja vendadega. See paik, kus laususime oma esimesed sõnad, astusime esimesed sammud ja leidsime oma esimese armastuse, need hetked kus nutsime ja naersime koos oma sõpradega. Seda kõike on meeletult palju ja see on lihtsalt liiga hea, et sellest kergekäeliselt loobuda. Need on ju ometigi meie mälestused. Meist keegi ei saa õelda, et just ,,kahvanägude" riik, nagu seda kutsuvad
Miraldat, lõpuks pea ees vettehüppeid. Tuleb Nikolai. Tardumine NIKOLAI Imelik tunne on täna. Vaikus Kõik on nagu uus. Oo, uus kirjutusmasin UNDERWOOD. Seda tuleb hoolega hoida. Näh, uus laud. Joob karahvini tühjaks. Jah. Hea vesi. Oleks pidanud juba varem seda jooma. SOLK Kust sa siis nüüd tuled? NIKOLAI Eile oli ju rahvamajas pidu! SOLK Aga nad viisid su ju metsa! NIKOLAI Täis olite või? Filmi vaatasime, tantsisime, kaklesime natuke, naisi rabasime – nagu tavaliselt. Kus te olite siis? KUUL See oli vastlapäeval. Kuidas sa tulema said? NIKOLAI Oh, tore oli, vanade seltsimeestega sain kokku. Rääkisime sõjast, Lenin oli ja uusi mehi oli ka, ma polnudki neid näinud. Pidid varsti meile appi tulema. Aga nad olid veel väga väikesed, aga suure kondiga. Küsisin, kelleks ta tahab saada. Kosmonaudiks! Ise lõi peaga telliskive katki. Kurat, pea valutab, kui selle peale mõtlen. LUMI Kus sa olid?
annaabi.ee 
