Kännuvana kutsus sünnipäevale kõik oma sõbrad ja tuttavad. Kännuvanal oli väga palju sõpru, ning kõik olid kohal. Kui kõik külalised olid kohale jõudnud, võisid nad lauda istuda. Kännuvana pakkus külalistele kooki ja morssi. Kui kõigil olid kõhud täis, hakkasid nad rääkima poliitikast. Külalised ei olnud ühte meelt ning läksid vaidlema. Vaidlemisest arenes kaklus, ning midagi ei jäänud muud üle, kui kutsuda politsei, sest keegi ei suutnud kaklejaid lahutada. Minutite möödudes oli kohale jõudnud Salametsa Politsei. Politsei lahutas kaklejad, ning toimetas nad politsei jaoskonda. Päevade möödudes, kutsuti ka teised sünnipäevalised tunnistusi andma. Kõik andsid tunnistusi ja asi saigi lahendatud. Hiljem, kui tunnistused antud said kõik omavahel sõpradeks, ning kõik lõppes hästi.
". Luua hingelist lähedust oma lastega on ilmselt iga õpetaja unistus. Aga kas me oskame armastada lapsi päriselt ja väljendada oma armastust nii, et laps tunneks seda? Tähtsaks tingimuseks siinjuures on õhkkond lasteaias, psühholoogiline kliima rühmas. Sest rühmast peaks saama perekond lapse jaoks, ehk koht, kus ta tunneb end võrdsena teiste seas, kaitstuna, kus tal on mugav ja soe. Õpetaja roll on sealjuures väga suur ja tähendusrikas. Sest õpetaja nagu ema loob korda, lepitab kaklejaid, kuulab ja elab kaasa, hoolib, karistab õiglaselt ja lohutab. Õpetaja armastus laste vastu peaks olema tingimusteta. Armastada last tähendab armastada teda kõigest sõltumata. Sõltumata välimusest, väärtustest ja puudustest, plussidest ja miinustest. See ei tähenda muidugi seda, et meile meeldib alati lapse käitumine. Tingimusteta armastus tähendab, et me peame armastama last isegi siis, kui tema käitumine ei ole meile meelt mööda.
annaabi.ee 
