Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
Saareste (II: 7-9) eristab eestikeelseid, võõrkeelseid ja värdnimesid.
Võõrkeelsed nimed võivad olla heebrea (piiblinimed nagu Aabram, Aron, Eenuk,
Herodes, Hiiop, Iisreal, Joonas, Simson, Taavit) või kreeka-ladina (Angelus, Brutus,
Romulus, Tiitus) algupära. Mustlaskeelne olevat Mulgimaa perekonnanimi
Sangernebo, hispaaniakeelne aga nimi Prima. Esineb poolakeelseid (Jankovits,
Pinkovski, Sapotsky), lätikeelseid (Gailit, Irbe, Kakit, Naut, Maltenek, Viitol), Põhja-
Eestis ka soomekeelseid nimesid (Pokkinen, Varma, Mehu, Hanko). Lääne-Eestis
harva, märksa sagedamini Ida-Eestis tuleb ette venekeelseid perekonnanimesid
(Poleshtshuk, Ostrov, Melnik, Beljäev, Mihkelev, Sabolotnõi, Ivask, Ratnik).
Rannarootslaste aladel on pandud rootsikeelseid nimesid (Polding, Punding,
Banner, Börjer, Kvarnström, Thoren, Engblum, Södermann). (Saareste II: 7-8.)
Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära
annaabi.ee 
