Kiirus Aeg maha
Kas sa elad ikka selles kõledas Koplis?”
Laura: “Ei,enam ei ela.Elan nüüd Kalamajas.Pidin Koplist ära kolima,sest see maja lammuti.Uue
kodu tarbeks pidin pangalaenu võtma.Kujuta ette 30 aasta orjata ja kui ei orja olen tänaval.See
ajakirjanikutöö ei toida ära ju pluss ülikool ja selle õppemaks.Kuidas sa ise sellise kodu endale
said?Võitsid miljoni?”
Mõlemad naeravad.Laura mõtleb: ”Naerul on ebatavaline jõud,mis argipäevas tundub nii kauge.
Naerust käiakse mööda,kui kakavast koerast. See hetk võiks kesta igavesti.Taolised momendid
annavadki jõudu elada üle mustad eluaugud aina hoogsamalt jooksavas vaikelus.”
Andres ikka naerdes:Miljoni võit jääb minu puhul võitmata.Sa ju tead ,et mul pole ju milleski
õnne.Korteri sain isalt päranduseks,kes ostis selle Kanada vanaonu pärandusest.”
Laura: ”Tunnen kaasa.Vanaonu pärandus nagu eestlase põline unistus,vabanust,et ma nii
kriitine.”
Andres:Pole hullu,uskumatu oli see minu jaoks ka
annaabi.ee 
