Kirjandusteaduste alused konspekt
7. Kõla- ehk häälikukujundid.
Rütmiline kõne e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine
Keeleline heakõla ( alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus )
Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism
Sõnamäng ( tekib homonüümide ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel)
Ristlaused
Paradoksid
Riim ( algriim e alliteratsioon, lõppriim )
Helimaalingud, jäljendused onomatopöa
Pahakõla e kakafoonia, mis koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe või sõnu
Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse e häälikusümboolikaga, nt pikk uu võibtähedada
tuule ulgumist
Anagrammid e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silipde ümbertõstmise teel
Paragrammid e näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber või asendatakse
üksikuid häälikuid või silpe, loomaks üllatavaid kõla- ja tähendusseoseid.
8