Kirjanik ja tema aeg. Juhan Smuul "Jäine raamat"
intensiivne, läheb aina soojemaks. Endiselt painab teda keset sillerdavat
merd fakt, et ta pole siiani näidendiga alustanud. Troopikast on head
mälestused. Mehed saavd hästi läbi ning ilm on hea. Laev meenutab ujuvat
sanatooriumi ning tekil on mõnus. Päev läbi on mehed basseini ääres ning
viskavad nalja. Smuulil on isegi kerge palavik liigsest päikesest. Meri on
vaikne ja lainetust pole. Smuul hakkab üha enam mõistma, mis tähendab
kajutitunne kuna ta läheb sinna hea meelega ning talle tundub, nagu oleks
see alati olnud tema töötuba. Seal on nii kodune, et alles hiljem Smuul
mõistab, kus ta viibib. Smuul kirjeldab ilusti delfiine ja n-ö lendavaid kalu,
keda Eesti vetes ei näe. Lendavaid kalu üritatakse kõigest väest jäädvustada
filmilindile. Teaduslik töö ei ole soojas kliimas kuigi elav. Mehed sisustavad
õhtul aega kinoga. Troopikavööndist väljudes hakkavad ilmad parasjagu
jahedamaks minema
annaabi.ee 
