"kajalokalisatsiooni" - 1 õppematerjal

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

alati lühikesed kõrvad. Pikimate kõrvadega nahkhiirlane nii Euroopas kui ka Eestis on suurkõrv (Masing, 1984). Käsitiivaliste peaaju võrreldes teiste imetajatega on suur ja suuraju poolkeradel esinevad vaod. Eriti tugevasti on käsitiivalistel arenenud peaaju koorelaused kuulmiskeskused, mis on otseses seoses kuulmise ebatavaliselt kõrge arengutasemega (Poots, 1987). Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks pimedas ja saagi püüdmiseks kajalokalisatsiooni (Griffin, 1987). See on navigatsioonisüsteem, mis teeb neist 15 fantastilised lendajad. Informatsiooni saamiseks ümbritsevast keskkonnast, saadavad nahkiirlased välja impulsse enamasti suu kaudu, harvem läbi ninasõõrmete. Käsitiivalised on võimelised kinni püüdma oma signaalide peegeldusi, mille naasmiskiirguse järgi hindavad nad objekti suurust ja kaugust. (Poots, 1987).