Olümpiamängud
Lisaks üleujutustele olid selles süüdi ka
paduvihmad ning Kladeose jõesängi muutumine.
Olümpia org muutus vaikseks asustamata alaks, kus miski ei viidanud selle muistsele
suurusele, välja arvatud mõned Zeusi templi sammaste tükid ning osa kloostri varemeist. See oli
kõik, mis Olümpia antiiksetest suurehitistest keskajal veel maapinnale ulatus. Ka nimi Olümpia
ise vajus unustusse. Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org),
sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28)
Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst
Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja
raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub
Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de
Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda
annaabi.ee 
