„Genius Loci: Towards a Phenomenology of Architecture“ peatükk 6 kokkuvõte
maju üksteisest, vaid hoopiski liidavad. Rooma tänavad moodustavad siseruumi, mille sees
olijal jääb mulje, et on kui kindlas ruumis ehk tunneb ennast olemas toas, kuigi on õues.
Piazza's ehk Roomale tavapärases linnaväljakus on seda omadust eriti rõhutatud. Majad, mis
ümbritsevad väljakud, jätavad mulje, et väljak on nagu üks suur siseruum, mille keskseks
punktiks on tavaliselt purskkaev. Linnas tekkivad ruumid, mis omavad siseruumi muljet,
annavad tugeva kuuluvuse ja kaitstatavuse tunde.
Rooma on suutnud säilitada maalähedase lihtsuse, mis toob looduse linnale lähemale
ning seob neid. Rooma üheks paiga vaimu tunnuseks ongi kuuluvuse tunne, mis tekib kui
inimene on temale tuttavas looduslikus keskkonnas. Rooma majad on sageli prismakujulised
kaldkatusega, mis peaaegu ei ulatugi üle seinade, vaid sulanduvad üheks. Üldiseks tunnuseks
on massiivsed ja suletud hooned väikeste akendega, mis jätavad mulje nagu oleks need sinna
sisse lõigatud