Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
Ausalt, viikingitel sarvedega mütsikesi polnud, need sümboliseerivad pigem nende
paganlikkust.
Viikingid panid aluse linnade kujunemisele, rahvusvahelisele kaubandusele, tegid
edusamme laevaehituses. Nende retked ulatusid Jeruusalemmast Kanadani Gröönimaast
Eestini.
Just viikingiajal algasid Põhja-Euroopas linnalaadsed asulad kujunema. Üheks
varaseks asulaks Rootsis oli Birka, ühel saarekesel. See oli üsna hästi kaitstud ka, kaitsevallgi
oli. Teine asula oli Arhus Taanis.
Viikingite sõjalaev sai purje juba 7.sajandil, 8.sajandil ehitati juba üsna võimsaid
laevu, max pikkus oli u 30 m. Purjed olid triibulised või ruudulised. Põhjuseks oli see, et
riideid valmistati püstkangaspuudel, sellega on võimalik kududa pikki kangaid, aga mitte laiu.
Kaubalaev oli mahukam, laiem. Sõideti kas mööda merd või mööda jõgesid.