Folkloristika alused
arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus
üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus.
Totemismile on vähe viiteid. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi
levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad
haldjatest kui kaitsevaimudestjumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse
hingestatusest. Tekkis usk kodu või majahaldjaisse (nt LääneEestis pühak Antoniusega seotud haldjas
Tõnn). Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu;
metsa ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari
ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg
annaabi.ee 
