teatama tööandjale või tema esindajale kõigist isikukaitsevahendi riketest ja puudustest 04/23/17 13 Töökeskkonnavoliniku kohustused: Töökeskkonnavoliniku kohustus on jälgida, et töötajad oleksid varustatud otstarbekohaste ja töökorras isikukaitsevahenditega 04/23/17 14 Töökaitsevahendite valimine: Teha riskianalüüs Selgitatakse välja nõutavad kaitseomadused Arvestama kaitsevahendist tulenevaid ohte Olude muutumisel uus riskianalüüs 04/23/17 15
Makroevolutsioon- ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks Varjekuju- varjekuju sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga Mimikiri- mõnele liigile, ka taimeliigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikiri Hoiatusvärvus- see annab märku mõnest vähem silmatorkavast kaitsevahendist, nt ebameeldivast maitsest või mürgist Areaal- igal liigil on oma levila ehk areaal Konvergents- erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes
Liblikõielised: sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Linnud: lendamiseks. Eesjäsemete arenemine tiibadeks, toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel valgustundlikud silmad. Veelindudel ujulestad ja veekindel sulestik. Imetajad: loodete organismisisene areng ja sünnijärgne toitmine piimaga. Inimene: püstikäimine. Varjevärvus või varjekuju, karvkatte ja sulestiku aastaajalised värvusemuutused. Hoiatusvärvus: hoiatab varjatud kaitsevahendist (herilase musta-kollatriibulisus, lepatriinu täpid). Mimikri: sarnasus teise liigiga. Sirelased nmeenutavad mesilasi/herilasi. Maod mürkmadusid. Kägu raudkulli. Loomade käitumiskohastumus: kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng. Liigi kohastumused pole kunagi täiuslikud, sest loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid, mis ei pruugi olla ideaalsed kohastumuse saavutamiseks või geneetiline
Ka taimedel esineb varjevärvus- toored marjad on lehtedega ühte värvi, alles valmides saavad nad erksa värvi. Neid ei tohi liiga vara süüa. Kui nad valmivad, on neis rohkem toitaineid, aga ka seemned on siis valmis ja taim saab paljuneda. Ka liblika röövikutel on varjevärvus, aga tundes ohtu, lähevad nad täiesti kangeks ja muutuvad oksa sarnaseks- varjekuju. Varjevärvuse kõrval on looduses ka hoiatusvärvus, mis annab märku mõnest vähem silma torkavast kaitsevahendist olgu selleks siis mürk, ebameeldiv maitse vms. Tihti on selleks värvukombinatsiooniks punane ja must või kollane ja must. Sellest hoiatusvärvuse signaalist saab ka inimene aru. Varje ja hoiatusvärvused on mõlemad ka kaitsevärvused. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga nn. mimikri . Mitmed kahjutud maod sarnanevad mürgiste madudega, kägu sarnaneb raudkulliga, mitmed putukaliigid sarnanevad herilasega. Nendel õiekärbestel on üks paar tiibu, aga herilastel kaks.