Eesti Kultuurilugu
Vähehaaval teokohustus suurenes, 16 sajandi keskpaiku oli nädalategu mõisas juba
üldine. Teoorjuse ja koormiste kasv olenes sellest, kuidas levis mõisate asutamine. 15 ja
16 sajandi vahetust on peetud teoorjuse hoogsama arengu alguseks.
Linnakodanik Kuigi juhtiv positsioon Eesti linnades oli sakslaste käes, moodustasid
linnade elanikkonnast (mittekodanikest, kes elasid väljaspool ringmüüri kaitsetutes
eeslinnades) tähelepandava osa eestlased. Mida väiksem linn, seda suurem oli eestlaste
osakaal. Tallinnas olid pooled elanikest eestlased ja Tartus kaks kolmandikku. Sakslasi
oli Tallinnas 16 sajandi algupoolel üle kolmandiku, rootslasi kuuendik. Sakslased
kuulusid enamasti jõukamasse keskklassi. Tallinnas on 1538 aastal umbes 8% eestlasi
kuulunud keskklassi ja 92% alamklassi (ülemklass puudus). Linnaeestlased olidki ameti