EESTI SIILLASED
okastega. Ohu korral tõmbab siil kerra nii, et ka katmata nägu ja kõhualune jäävad okastega
varjatuks. Kassikakk võib neelata siili koos okastega. Nugis võib kraapida siili talvel
magamiskohast välja ja ära süüa. Siilidest saavad jagu mäger ning mõned suuremad päevased
ja öised röövlinnud. Täiskasvanud rebane ei saa siiliokastest üldjuhul jagu. Alfred Brehm
väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse
tungivad kiskjahambad.
Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera
poriloiku, et siis siilist jagu saada.
Vaenlaste nimekiri on pikem noortel, veel pehmete okastega siilidel. Nemad langevad tihti
rebaste, nugiste ja mitmesuguste röövlindude ohvriks.
Palju siile hukkub maanteedel autorataste all või sureb talvel nälga. Esimesel eluaastal on
surevus väga kõrge: 60--70%. Turvalisemateks elupaikadeks on pargid ja aiad, kus tihti
annaabi.ee 
