SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi.
Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest
olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla
kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse-
test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus
inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes,
kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju-
tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette
näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota-
matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei
tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end
millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni
sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus
laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse.