Eesti kunst keskajast klassitsimini
Domineeriv võlvitüüp kuplitaoline domikaalvõlv, mis on laotud ilma roieteta. Nelinurkse
kujuga vööndkaared toetuvad seintel konsoolidele, millel on tavaliselt kolmnurkselt ahenev
üldkuju. Kohati asendavad konsoole rippsambad. Väliselt on Järvamaa kirikud lihtsad ning
asjalikud. Seinapinda liigendavad kõrgel paiknevad kitsad pikad aknad. Raidportaalid esinevad
vaid mõnel kirikul. Kirikurühma üldomaseks jooneks on läänetorn, mida oli võimalik kasutada
kaitsetornina.
Ambla kirik:
Valmis 13. sajandi kolmandal veerandil esimesena ja oli kogu Kesk-Eesti arhitektuurile
määravaks eeskujuks. Esmakordselt Eesti kirikuarhitektuuris esineb siin monumentaalne
läänetorn. Tornialune võlvitud ruum on kesklööviga kaare abil kompositsiooniliselt seotud. See
aitas suurendada pikitelje mõjuvust, mida veelgi rõhutab roosaken torni fassaadiseinas.
Ümarsammaste plokikujulise ülaosaga kapiteelid on kaunistatud madalate reljeefidega: