Eesti uusima aja ajalugu
ühtlaselt mehitada. Seetõttu ei kujunenud Lõunarindel mitte positsioonisõda vaid manööversõda. Kevad-talvised kaitselahingud
algasid Rahvaväe uue pealetungikatsega. Lõunarinde paremal tiival liikusid Rahvaväe osad edasi, hõivasid Salatse, Ruhnja,
rahvaväe peamiseks eesmärgiks oli hoida enda käes Pärnu-Valga ja Salatse vahelist raudteed. Kuid praktiliselt kohe põrkus
rahvaväe edasitung Punaarmee vastutungile. 16. veebruarist alates saab lugeda tõsiseid kaitsetehinguid lõunarindel. Juba 19. veebr
vallutas Punaarmee tagasi Irboska. Märtsi esimestel päevadel Punaarmee üksuse ületasid Lämmijärve ja ähvardasid Rahvaväe
tagalt ja Tartu linna. 11. märtsil jäeti maha eestlaste poolt ka Petseri. Siiski oli Eesti Rahvasvägi esimese ehmatuse üle elanud ja
14. märtsil alustas Rahvavägi vastupealetungi, mis ei kujunenud aga väga edukaks. Ka Petserit ei õnnestatud tagasi võita. Need
olid äärmiselt raske lahingud. Otsustav edu jäigi tulemata
annaabi.ee 
