Eesti uusima aja ajalugu
ette seati valik: nad kas lähevad tööle Saksamaa sõjatööstusse, astuvad Saksa sõja-väe
abiteenistusse või vabatahtlikena Eesti SS-leegioni. Umbes 5000 meest otsustas
vabatahtlikult, aga ka propaganda jm mõjutusvahendite survel Eesti leegioni kasuks ning nad
saadeti märtsist augustini 1943
1943. aasta sügisel mindi juba otseste mobilisatsioonide teele: oktoobris kehtestati Eesti
omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe määrusega kaitseteenistuskohustus 1925. aastal sündinud
poistele (nendest saadeti Heidelaagrisse 3300 meest) ja detsembris 1924. aastal sündinutele.
Algas massiline põgenemine Soome, kokku teenis 200. Eesti jalaväerügemendis jt üksustes
üle 3000 eestlase.
Kuid Saksamaa aina raskenev rindeolukord sundis üha uute inimressursside otsimisele. 1943.
aasta sügisel otsustati Saksamaa kõrgemas juhtkonnas veel kümnete tuhandete meeste
väkkekutsumine Eestis ja Lätis. Seda teostas Eestis Hjalmar Mäe 30