Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade
veimevakka ehk kirstu kingitustega peiu emale ja teistele sugulastele 4. Seega oli käsitöö
vanade eestlaste elus tähtsal kohal.
Ka mustrid ja tehnikad olid vanasti teistsugused. Näiteks kooti kinnastele tihedamalt küüsilist
kirja ja muster kooti mustaga ning kindapõhi valgega. Enamasti oli igas talus oma kindakiri,
mida kooti kõigile selle talu kinnastele. 5 Ka oli mustritel palju erinevaid tähendusi, näiteks
siksak-muster tähistas truudust ja joon ümber ornamendi kaitset3.
1
Viires, A. (2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 339
2
Viires, A. (2004) «Vana eesti rahvaelu» Tallinn: kirjastus Ilo lk 83-88
3
Karjam, R. (2009) «Elumõnu» Pärnu: AS Pajo lk 29; 46
4
Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 13
5
Karjam, R., Summatavet, K. (2008) «Kihnu Roosi kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk
40