Julius Kuperjanov
saadavast abist võib paremal juhul jätkuda taganemise peatamiseks, kuid mitte rohkemaks:
„Vaenlast välja ajada ei saa ilma riiklise abita, ilma moodsa sõjaväe osata ei ole see läbiviidav.“
Selliste meeleolude tulemusena valmis Briti valitsuse esitatud memorandum, milles paluti
kehtestada Eesti üle Briti protektoraat, saata siia Briti maaväekoondisi ja Briti kindral kõigi
kohalike sõjajõudude juhtimiseks.
Peamiseks teguriks, mis vähendas Vabadussõja algul Eesti kaitsesuutlikkust, oli rahva
meeleolu. Üldlevinud oli oma jõudude ala- ning vastase ülehindamine. Enese alahindamine
tulenes nähtavasti nii varasematest ajaloolistest kogemustest kui äsjast ilmasõjast, mis üksnes
kinnistas varem juba rahva ja selle juhtide seal levinud vaadet, mille kohaselt „ Eesti
päkapikulaine“ ei suuda „maailmakontserdis“ kaasa rääkida. Ilmasõja aastail ehk õigegi
seisukoht ei sobinud enam olukorras, mil mõlemad potentsiaalsed ohuallikad- Saksamaa ja
annaabi.ee 
