Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot
haavatavad põllumajanduse ja metsatööstuse poolt. [1]
Sundas on ka lai varieeruvus parkide ning reservide kaitse ja korralduse osas.
Mõned, näiteks Kinabalu Sabahis, Gunung Gede Pangrango Jaavas ning Hala-Bala
Tais on väga hästi kaitstud. Teised, näiteks Kutai rahvuspark on täielikult puudest
lagedaks tehtud tänu metsaraiele, põuddele ning tulekahjudele. Et tagada pikaajalist
säilivust, vajavad pargid ja reservid efektiivset teavitamist nende kaitsestaatusest
ning lisaks sellele ka inimestele uhkuse ja arusaamade juurutamist nendes
piirkondades. Tänu suurele rahvastiku tihedusele ja kasvukiirusele hotspotis vajab
jätkusuutlik kaitse samal ajal ka keskendumist sotsiaalsele ja majanduslikule
arengule, haridusele ning inimeste teavitamisele.[1]
On ka tehtud samme laiendamaks juba eksisteerivate siseriikiklike kaitsealade
võrke. Aastal 2004 lubas Indoneesia valitsus luua 12 uut kaitseala. Üks neist oli