"kaitseseisukporra" - 1 õppematerjal

Eesti uusima aja ajalugu

Tõnissoni IV valitsus 18.05.33-17.10.33. Tegemist oli väemusvalitsusega. RKE+AsK. Valitsuse tegevus algas kohe halva märgi all. Opositsioon ei laskunud Tõnissonil isegi valitsuse deklaratsiooni parlamendile ette kanda. Mida aeg edasi, seda hullemaks olukord läks. Eelkõige rünnakud Tõnissoni isiku vastu. Pol pinged kogu riigis olid tol hetkel kõige kõrgemad, maj surutis kõige suurem. Valitsust süüdistati, et ta 1.06 kuulutas Tartus välja kaitseseisukporra, sselle et 27.06.33 devalveeris krooni, et müüs 2 tähtsat sõjalaeva Peruule. Peamisi süüdistajaid oli Jaan Soots. Juba aastaid varem, 1921, kui soots oli olnud sõjaminister, oli ta ise selle idee algatanud. Kui selgus, et hövitajate mahamüõmine oli õigustatud samm, jätkati isiklikke süüdistusi. Keremit ja Tõrvandit süüdistati korruptsioonis. Taolisi skandaale veel. Nii räigelt rünnatud valitsust polnud Eestis varem olnud, kuid koalitsioon suutis oma tööd jätkata