1905. aasta revolutsioon
iganes. Mõisnikega puututi üldiselt vähe kokku, kuna need olid oma pered linna viinud, pigem
sakslastest mõisavalitsejatega., kohati anti neile peksa. Baltisaksa pastoreid peeti küll mõisnike
lähemateks liitlasteks, kuid erinevalt Lätist, kirikumõisate vara Eestis ei hävitatud. Rüüstati ja
sulgeti küll mõisakõrtse ja kroonu viinapoode.
Mõisnikud, aga ka nendega seotud eestlased organiseerisid näiteks Põhja-Pärnumaal (Kõima)
kaitsesalkasid. Oli kokkupõrkeid mõisnike omakaitsega enne karistussalkade saabumist.
Mõisaid rüüstati ka Eesti Liivimaa osas (Pärnumaal (siin rohkesti), Viljandimaal, Võrumaal,
Valgamaal, Tartumaal), kuid palju vähem, seda ka Eesti kubermangus Virumaal. Kõige rohkem
said varaliselt kannatada Harjumaa mõisad, seejärel Pärnu- ja Läänemaa mõisad.
Hiljem kahjude hüvitamiseks koostati kroonu laen mõisnikele. Laenusaamisel eelisolukorras
annaabi.ee 
