Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel
koobast kaevates ühe inimese luud, mis arvatud Vene väepea-liku omad olevat. Omapärase kujuga kaheharuline mänd on praegu aiaga piiratud ja võetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla." (E. Nugis "Saarde kihelkond", 1934.). Kõnealuse männi jäänused on säilinud tänaseni. Eesti Vabadussõja ajal 1918. aasta lõpul toimus Punapargi juures (7 km Kilingi- Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel. Samas kohas toimus 1919. aasta alguses lahing peale tungivate Vene enamlastega. Vaenlased löödi taganema. Täheks, et siin enamlaste vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. a. üles inimeste jõul kohale veetud kivimürakas. Kihelkonna keskusesse Kilingi-Nõmme alevisse püstitati I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Saarde sõdurite mälestuseks A. Starkopfi poolt valmistatud mälestussammas 1933. aastal.
Reklaam ja tsunftisisene konkurents olid keelatud, kasutatavad töövõtted olid fikseeritud ja seaduste rikkumine tõi enesega kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise. Kõige selle tõttu käsitöömeister rikkaks küll ei saanud, aga elas seisusekohaselt ära. Samas pidurdas keskaegne tsunftikorraldus käsitöö ja majanduse arengut. Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: organisatsiooni liikmeskond moodustas ühise kaitsesalga, veetis koos vaba aega (joodud), pidas ühiselt usupühi, tegeles hoolekandega jne. Tsunftisiseseid asju otsustasid ainult käsitöömeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. 4.5. Keskaegne kaubandus: Varakeskajal oli kaugkaubanduse tähtsus tühine, mida põhjustas naturaalmajanduse valitsemine, linnade hääbumine ja kaubanduse
tsunftisisene konkurents olid keelatud, kasutatavad töövõtted olid fikseeritud ja seaduste rikkumine tõi enesega kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise. Kõige selle tõttu käsitöömeister rikkaks küll ei saanud, aga elas seisusekohaselt ära. Samas pidurdas keskaegne tsunftikorraldus käsitöö ja majanduse arengut. Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: organisatsiooni liikmeskond moodustas ühise kaitsesalga, veetis koos vaba aega (joodud), pidas ühiselt usupühi, tegeles hoolekandega jne. Tsunftisiseseid asju otsustasid ainult käsitöömeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. 4.5. Keskaegne kaubandus: Varakeskajal oli kaugkaubanduse tähtsus tühine, mida põhjustas naturaalmajanduse valitsemine, linnade hääbumine ja kaubanduse ohtlikkus (viletsad teed; algelised
annaabi.ee 
