Esimene maailmasõda
Prantslastele ootamatult
langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli
seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksukstega.
1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud
tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke
positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud
olukord,kus kaitserelvas ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamas. Seetõttu oli
hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Pikaajalise
postisioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada.
Sellise armee varustamine relvade, laskemoona ja toiduainetega oli võimalik vaid
arenenud industriaalühiskonnas. Lääneriikidel olid need võimalused olemas.
Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada.