Eesti uusim ajalugu 1850-1944
Petrogradi Nõukogu käskkirja nr 1 demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud
49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning Tallinna merekindluse väeosad.
Vastavalt Põhjarinde juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile
Tallinn – Paide – Tartu: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa
asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele
Preobraženski, Hungerburgi ja Kroonlinna kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma
Põltsamaa, Kambja ja Emajõe suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna
külast (vene k Уздна (Засека)) kuni Peipsi järveni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks
taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette
valmistama vastupanuks kaitseliini Narva lahest Pimestikust kuni Uusna külani[21]. Reaalsuses
aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine.