Liikide kadumise põhjused
rajamine olnud esmane elupaikade hävitaja. Tänapäeval on aga olulisel kohal ka senise
maakasutuse lõpetamine pärandkooslustes ja metsaraie hoogustumine.
Ohustatud vihmametsad. Troopiliste vihmametsade hävitamine on saanud peaaegu liikide
väljasuremise sünonüümiks. Niisked troopilised metsad hõlmavad 7% Maa maismaa
pindalast, kuid neis arvatakse elavat üle 50% planeedi liikidest. Vihma- ja udumetsad on
regionaalsel tasandil oluliseks valgalade kaitsepuhvriks ja kliimareguleerijaks ning globaalsel
tasandil fossiilsete kütuste põletamisel vabaneva liigse süsihappegaasi potentsiaalseks
hoiustajaks; kohalikul tasandil on nad paljude põlisrahvaste kodupaigaks.
Tänapäeval kaob aastas umbes 150 000 km2 vihmametsi. Eriti ohtlikuks teeb protsessi tõik, et
vihmametsade võime taastoota oma kliimat, s.t. eelkõige tekitada vihma ja hoida
niiskustingimusi, sõltub otseselt metsalaamade suurusest. Teatavast pindalast väiksemad