Linnamüür
tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24
meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise
platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel
ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest
erineb arhitektuuriliseltBremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana.
15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud
kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga.
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist
kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala
torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate
torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur
Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn,