Eesti uusima aja ajalugu
juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt
Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev
Landeswehr (saksa k. Maavägi).
Läti sõjalis-poliitiline olukord.
Lätis puudusid mehed, keda sõdima panna, kuna enne Saksa okupatsiooni olid enamus
kütipolgid läinud Venemaale ja valmistus 1918 nov tungiks kodumaale, et sakslased välja
ajada. Läti Ajutine Valitsus pöördus Saksamaa poole. Saksa oli nõus ja nihutas oma maa
kaitsepositisioonid Leeduni. Läti ja Saksa huvid langesid kokku, Läti kaitsmine enamlaste
pealetungi eest jäi sakslaste kätte.
Saksa vabatahtlikud,
Läti ajutisel valitsusel muud võimalust, kui tunnustada 7. detsembril Landeswehri Läti riigi
sõjaväena. Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku August Winnigi vahel sõlmitud
kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud
kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes