Eesti varauusaja ajalugu, Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a.(Heino Gustavson)retsensioon,
Katk aga ei
eristanud inimese seisust, vanust ja rahvust see võttis endaga kaasa kõiki. Aja jooksul õppisid
inimesed haigustega võidelda. Nii juhtus rõugetega, nende vastu mõeldi välja kaitsepookimine.
Kuid aga see ei õnnestunud teha esimesest korrast korralikult: pärast rõugepanekut nõrkemad
inimesed surid, mõned jõudsid nakatama oma pereliikmeid ja surid perede kaupa. Kõik see tõi
rahvasse vastasseisu kaitsepookimisele, ent inimesel alati oli kartus kõige uue ees. Aga
meditsiiniolukord Tallinnas muutus ja paranes pidevalt. See, et mõned Tallinnast pärit arstid
töötasid väljastpoolt Eesti, näitab seda, et aja jooksul meditsiin muutus paremaks. Meedikutel
olid ka oma reeglid, millise järgi nad pidid töötama. Näiteks nad pidid mäletama ametisaladusest,
pidid töötama kvaliteetselt, sest patsient võiks nendele kaevata, ning meedikuid karistatakse
hooletu töö eest
annaabi.ee 
