Tallinna komandant kutsus kohe välja Kaitsepolitsei ametnikud ning andis samas ka 40 sõdurile ja ohvitserile käsu Kingissepa varjupaik sisse piirata. Kingissepa salakorterit rünnati 3. mail kell 1 öösel. Toimunust koostati hiljem kaks suisa vasturääkivat raportit, sõjaväelaste ja kaitsepolitseinike oma. Neist esimese järgi tungisid ohvitserid majja ühes KAPO Tallinna osakonna ülema abi Julius Palmiga, "kes ainus julge kaitsepolitseinik oli". Kingissepa tuppa viiva salaukse lõi veltveebel Tamm püssipäraga lahti ja tormas koos kahe ohvitseri ja Palmiga sisse. Alamleitnant Kitvell ja veltveebel Tamm lõid Kingissepa voodisse pikali, nii et ta ei saanud vastu hakata. Kingissepa tabamine läks seetõttu kergesti ja ilma ohvriteta. Kaitsepolitseinik Palmi versioon oli aga hoopis teistsugune. Palmi sõnul ei leidnud läbiotsijad alul midagi ning siis hakkas ta seinu kompama. "Ühest kohast
ebaseaduslikelt tuludelt maksu maksavad, saades selle eest ,,õiguse" Eesti kriminaalses maailmas probleemideta toimetada. Ühiskassa koguneb vastavat vajadusele ja lahendab kriminaalses maailmas kurjategijate vahel tekkinud tülisid ning määrab grupeeringute vahel kuritegelikud sissetulekuallikad. Ühiskassas võib erinevatel hinnangutel olla maksimaalselt kuni 100 miljonit krooni. Ühiskassa on läbi varifirmade rahastanud näiteks Tallinna Vangla sateliittelevisiooni installeerimise. Kaitsepolitseinik Aleksei Dresseni hinnangul kontrollib ühiskassa Eestis autovargaid, prostitutsiooni, narkoäri, hasartmänguäri, rahapesu, inimsmugeldamist ja varavastaste kuritegude taomepanijaid. Samuti ei saa tema hinnangul ühiskassa liikmetele tihtipeale inkrimineerida teatud kuritegude sooritamist, kuna tänu hierarhilisele struktuurile on juhtimist keeruline tõestada. Väidetavale ei kontrolli ühiskassa
annaabi.ee 
