Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
koostöövõimeliste relvajõudude ning kaitsevõime arendamine. Eesti jätkab riigikaitsekulutuste
hoidmist 2% tasemel rahvuslikust koguproduktist ka pärast selle eesmärgi saavutamist
2002. aastal.
2. Sõjalised julgeolekuriskid
Praegusel hetkel ja lähitulevikus ei eksisteeri Eesti julgeolekule otsest sõjalist ohtu. Samas on
võimalikud ootamatud negatiivsed muutused rahvusvahelises julgeolekukliimas ning seetõttu ei
saa pikemas perspektiivis välistada sõjalise ohu tekkimist. Eesti kaitseplaneerimisel lähtutakse
sõjalisest rünnakust kui kõige tõsisemast julgeolekuriskist, mille tõrjumine on Eesti kaitsejõudude
peamine ülesanne. Sõjalised riskid võivad esineda alljärgnevate põhistsenaariumide või nende
kombinatsioonidena:
Sõjaline surve (Intimidation) vastane kasutab laiaulatuslikke manöövreid, osalist mereblokaadi,
ebaseaduslikke ülelende, terrorismiakte Eesti valitsuse tegevuse allutamiseks oma tahtele. See
annaabi.ee 
