"kaitseplaane" - 1 õppematerjal

Eesti lähiajalugu

Rüütli mälestusteraamat. Kõige suurem lünk on poliitilise võimu toimimise koha peal. Põhiline dokumentatsioon PAI arhiivis, mis oli uurijatele suletud. Ka PAI liikmed said üsna piiratud ulatuses ligi. Suured muudatused. Iseseisvusaegne arhiivisüsteem lammutati juba esimesel aastal. Arhiivid allutati SRKle. Dokumentide omanik riik – moodustati ühtne riiklik arhiivifond. Riigiarhiiv ja riigikeskarhiiv reorganiseeriti. Eestist viidi ära palju arhiivimaterjale, eriti, mis puudutasid kaitseplaane 1939. aastal jms. Sõjaaja elasid arhiivid üsna hästi üle. Osa küll hävis, kuid palju säilis. Loodi uued arhiivid: Tallinnas Oktoobrirevolutsiooni ja sotsialistliku ülesehitustöö riiklik keskarhiiv (ORKA), seal olulisemad allikad, ja Tartu osakonnast sai iseseisev arhiiv Riiklik Ajaloo Keskarhiiv. ORKAs olid materjalid alates 1917. aastast ja Tartu RAKAs vanema perioodi materjalid. Hiljem luuakse ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide arhiiv.