4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Prantsusmaale + 70 000 meest mandrile VENEMAA SÕJAPLAAN: nn aururulli strateegia (otse Preisimaa kaudu suurte jõududega) AUSTRIA-UNGARI SÕJAPLAAN: Sõjajõud koondada kahte ossa, väiksem Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades Saksamaa toetusega. LÄÄNERINNE Tegevus algas 2 augustil 1914, mil Saksamaa hõivas Luksemburgi
inimese ja üle poole nuttis. (Pablo Escobar legacy) Pablo Escobari õde oma venna haual Medellinis, Columbias Tänapäeval õitseb kokaiiiniäri nagu eales varem. Kokaiini tootmine jõudis Colombias 2017. aastal rekordiliselt 1 379 tonnini. Siiski on tekkinud uus kaubitsejate põlvkond, keda InSight Crime nimetab nähtamatuteks. Nad on õppinud Escobari vigadest, et ülbe eluviisiga hooplemine ja äärmise vägivalla kasutamine on ärile kahjulik. Selle asemel on anonüümsus nende kaitseplaan. Seega mõjutas Escobar ka tulevast kokaiiniäri. (Criminal Evolution) Pablo Escobari kutsuti ka Columbia Robin Hoodiks. Nimelt Escobar kinkis 443 maja endistele kodututele, kes elasid kohalikul prügimäel. Escobari-sugused inimesed täitsid riigiasutuste jäetud tühiku, pakkudes "headust" oma kurjade tegude seadustamiseks. Escobar jagas kingitusi, raha ja muud sellist, eesmärgil panna kohalikud elanikud aktsepteerima nende seas kuritegevust, mis tungis lõpuks ka Columbia kultuuri. Isegi
asuv koht, mis on varjatud vastase vaatluse ja otselaskerelvade tule eest, kui tegu on telgiga. Kui tegu on jaopunkriga on varjepositsioon vahetult po- sitsioonil. Jao tuleala. Ala, kuhu on koondatud jao relvade tuli. Tuleala piirid peab määrama maastikul selgesti eralduvate objektide järgi. Tuleavamisjoon. On mõtteline või selgesti eralduvate objektide järgi seo- tud joon maastikul, mille määrab jaoülem, tavaliselt umbes 100-150 m kau- gusele jao positsioonidest. Jao kaitseplaan (joonis 6.1). 81 joonis 6.1 82 NÕUDED ●● Kõik jao positsioonid peavad olema valmistatud selliselt, et nad tagak- sid kaitse vaenlase otselaske-ja kaudtulerelvade eest ●● Et nii eest- kui õhuvaatlusega oleks raske avastada. ●● Peab olema suur tuleala ja hea nähtavus jaoesisele alale. Laskesekto- rid peavad kõrvalolevate relvadega haakuma. Positsoonilt peab saama avada tuld võimalikult suurele tulealale
annaabi.ee 
