AJALUG U Kirik on ehitatud varagooti stiilis tõenäoliselt 13. sajandil Ojamaa meistrite poolt Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust jälle 1738. aastal üles ehitatud. Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena. HAUAPLAADID Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. "Puust" vasakul on suur kõver joogisarv; viimast seostatakse paganlike peiedega. Kujutatud stseeni tõlgendatakse kui sõdalase siirdumist all- ilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib
Arkaadialased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi endale appi. 371/370 a. eKrt talvel tungis Teeba vägi Epameinodase juhtimisel Peloponneseosesse, laastas Lakooniat ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi. ateena mereliit II: 377/378 taastasid ateenlased mereliidu. See nn ateena mereliit II oli kavandatud rangelt vabatahtliku ja kaitseotstarbelisena. Ateenat ja kõiki teisi liitlasi käsitati võrdsete partneritena. lidu ühisotsused tulid kinnitada nii ateena rahvakoosolekul kui ka liitlaste esindajate ühiskogogul, mis käis koos Ateenas 6.Sotsiaalne areng IV sajandil. Varandusliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pimged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Sitsiilia V saj lõpul ja IV saj. I poolel: võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon.
sõja käigus ründas Boiootiasse tunginud Sparta väejuht 378. a. Atikat (retke eesmärk vallutada Pireus jäi saavutamata). Tõenäoliselt oli tegu väepealiku oma algatusega, ent kui spartalased teda ateenlaste nõudest hoolimata süüdi ei mõistnud (tema kaitseks astus Spartas välja kuningas Agesilaos isiklikult), liitusid ateenlased Teebaga ja otsustasid taastada ka oma mereliidu. 377/8 a. talvel rajatud nn Ateena teine mereliit oli kavandatud rangelt vabatahtliku ja kaitseotstarbelisena. Ateenat ühelt ja kõiki muid liitlasi teiselt poolt käsitati võrdsete partneritena liidu ühisotsused tuli kinnitada nii Ateena rahvakoosolekul kui ka liitlaste esindajate ühiskogul (synedrionil), mis käis koos Ateenas, kuid millel ateenlased ei 38 osalenud. Ateenlastel ei tohtinud olla vara liitlaste territooriumil ja liitlaste rahaline panus
annaabi.ee 
