SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS
Punaarmeelt või sakslastelt.
Eesti Vabadussõjas kandsid soomusrongid pidevalt rünnakuraskust. Esimene improviseeritud
soomusrong lahkus Tallinnast 30. novembril 1918 ja kohtus vaenlasega Auvere jaama juures. Samuti
mängisid soomusrongid võtmerolli Võnnu lahingus 1919. aasta suvel.
Eesti sõjaväes on olnud kuni kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi.
Ehkki soomusrong on tavaliselt mõeldud kaitseotstarbeliseks relvaks, kasutasid eestlased
soomusronge edukalt ründerelvana. Soomusrongide ründerelvana ja dessantvägede kohaleviimiseks
kasutamine tõi Eesti Vabadussõjas vaieldamatud edu, külvates vaenlase hulgas paanikat ja sundides
teda taganema.
Kaasaegses kirjanduses on soomusronge iseloomustatud järgmiselt: "Soomusrongid on rikkalikult
relvastatud tulirelvadega: kahuritega ja kuulipildujatega. Nende meeskonnad on julged, kavalad ja
annaabi.ee 
