Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940
See
on esimesel kuul kõige suurem sünnipärase nõrkuse tagajärjel, pärastpoole tulevad
seedimishäired, nakkused ja hingamisorganite haigused esile.
Huvitav on ka see nähtus, et esimesed lapsed suuremat suremust näitavad kui järgmised. Nii
suri Eestis 1923. a. esimesi lapsi 36,9%, teisi 22,7, kolmandaid 13,1, neljandaid 8,7%.
Nakkushaigused, eraldamine ja desinfektsioon
Lapse-eas etendavad nakkushaigused suurt ohtu. Lapse organism on väga vastuvõtlik. Tema
keha ei suuda veel kaitseolluseid valmistada ega nende abil ennast kaitsta. Lapsed puutuvad
ka sagedasti omavahel kokku ja nakatavad siis kergesti üksteist. Nii näeme, et imikud, kes
vanemate kodus viibivad, on tervemad.
Kõik nakkushaigused on pärast saadud, ainult süüfilis on emaihus saadud.
Haigused nakkavad otseselt lapselt lapsele ja ka vahemeeste kaudu. Otsekohe lapselt lapsele
antakse edasi leetrid ja läkaköha. Kõhu-soetõbi levib mõnikord vee ja piimaga, koolera
harilikult ikka joogiveega