II Maailmasõja Lahingumoona Analüüs
Selle ajastu granaatidega oli potentsiaali kildude kaugele laiali paiskeks kaugemale, kui vise
ulatus.
Nimetatud granaat oli ebatavaline, aga mitte unikaalne. Sellele vaatamata oli granaadile
võimalus panna killuvöö ümber, mis oli tehtud paksust metallist, mis kaalus 270 grammi.
Killuvöö suurendas surmavat raadiust tekitades palju teemanti-kujulisi raskemaid kilde. Kui
killuvöö oli ümber paigutatud, siis granaat oli kaitseolekus.
Seda granaati oli raske kasutada ja toota. Pärast saksalaste invasiooni Nõukogude liidule tehti
lihtsam ja julmem variant RG-42, et vana mudelit asendada.
Kleepuvgranaat Stielhandgranate (Lisa 1) oli täiesti tehtud nipoliidist (kõva plastikust
lõhkeaine, mille sakslased töötasid sõja käigus välja). Isegi vars oli tehtud sellest lõhkeainest,
mida oli kerge vormida igasuguseks kujuks. Ainus metallist osa oli sütik. Seda granaati