Edise linnus
Alistumisettepaneku tegemine ning vastuteenete
lubamine (ka siis kui olukord kaitsjatele lootusetu ning võiks saagi kergelt kätte saada) kuulus
tolleaegsete ametlike sõjapidamisreeglite juurde ning seda ei peetud üldreeglina alandavaks
sammuks, eriti kui alternatiiviks oli kindel surm. Häbiväärseks peeti linnuse loovutamist enne
tegeliku lahingusituatsiooni algust kui olukorra lootusetus või lootusrikkus pole veel
selgunud. Rakveres ja Laiusel lubati kaitsemeeskonnal lahkuda, Edise kaitsjad seevastu
vähemalt esialgu vangistati. See viitab, et mõnda aega püüti siiski vastu pidada, sest mida
hiljem alistuti, seda kehvemad olid üldreeglina alistumistingimised. Rakvere ja Paide
foogtidele lubati näiteks terve mõis tasuks alistumise eest. Paide piiramise kirjelduse juures
ilmneb selgelt, et tookordsel retkel ei olnud venelastel kaasas piiramissuurtükke, mistõttu
vähemalt suurematele kindlustele nad erilist ohtu ei saanud kujutada
annaabi.ee 
