Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju?
süüa ei tasuks.
Arvatakse, et maailmas ei ole tegelikult olemas ühtegi täielikult loodusjõudude eest
kaitstud ja turvalist reaktorit. Et veidikenegi aimu saada Jaapanis toimuvast, tasuks Fukushimat
võrrelda 1986. aastal Ukrainas toimunud Tšornobõli katastroofiga.
Tšornobõli tuumareaktor oli justkui katsejaam, mis pidi olema teoreetiliselt võimalik. Reaktor oli
lohakalt ehitatud, sest kogemusi nappis – näiteks puudus seal kaitsemahuti, mis oleks pidanud
õnnetuse korral takistama radioaktiivsete ainete liigkiiret levikut jaamast välja. Õnnetuse
toimudes paiskus suures koguses radioaktiivseid elemente tohutu plahvatusega õhku ja
molekulaarses olekus tolm, mis sisaldas radioaktiivseid aineid, kandus õhus minema ning sadas
hiljem erinevate sademetega taevast alla.Need allasadanud radioaktiivsed elemendid on laiali üle
Euroopa. Näiteks kui aastaid hiljem kasutada metsa küttepuuna, on see sama radioaktiivne puu