Eesti ajalugu 1920-1940
erihuvide ja vastuolude tõttu. Neil oli ka piisav põhjus, ei soovitud võtta julgeolekuriske ning siduda
end väikeste ja nõrkade Balti naabritega. Omavahel tülitsesid Poola ja Leedu. Balti liidu sõlmimist
takkistas Nõukogude ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus, kes ei soovinud blokkide
tekkimist oma piirkondadel. Neil põhjustel ebaõnnestusid 1920. aastail katsed sõlmida suurt Balti
liitu ja Põhja blokki.
RAHVASTELIIT
Eesti välispoliitika oli kaitseloomuga ja tugines Versailles' süsteemile, mida tahtsid
revideerida Baltimaade suured naabrid Saksmaa ja Venemaa. Eesti ühines kõigi võimalike
lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. 1933. aastal
kirjutas Eesti koos NSVL jt riikidega alla agressiooni määratlemist Londoni konventsioonile, mis
keelustas sõjalise kallaletungi. Kollektiivse julgeolekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse
annaabi.ee 
