millal ta on asunud täitma pealiku käsku. Teel teenistuskohustuse täitmisele või sealt tagasi loetakse Kaitseliidu tegevliige teenistuskohustuse täitmisel olevaks juhul, kui liikumine toimub käsu andja poolt varem kindlaksmääratud korras. Kaitseliidu tegevliige loetakse teenistuskohustuse täitmise lõpetanuks, kui ta on lõpetanud pealiku antud käsu täitmise. Väljaspool teenistuskohustuse täitmist loetakse Kaitseliidu liige kaitseliitlaseks juhul, kui ta kannab Kaitseliidu vormiriietust ja tunnuseid või erariietel Kaitseliidu eraldusmärki või kui ta välistunnusteta esinedes teatab, et tegutseb kaitseliitlasena, ja tõendab, et ta on Kaitseliidu liige. Vastasel juhul loetakse ta tsiviilisikuks. Kaitseliidu liige on kohustatud: 1) kaitsma Eesti iseseisvust ja tema põhiseaduslikku korda; 2) järgima seadusi ja muid õigusakte, tema suhtes kehtivaid kaitseväe määrustikke,
72 küsitletust arvasid 71 inimest, et Kaitseliitu on vaja. Küsitlusest tuleb ka selgelt välja, et Kaitseliit on jätnud suure töö tegemata, kuna suur osa inimesi ei teadnud, mida Kaitseliit endast kujutab ja paljud vastanud tunneksid asja vastu rohkem huvi, kui info Kaitseliidu kohta oleks kättesaadavam. Vastustest tulid välja ka mitmed väärarusaamad, näiteks, mõned vastajad arvasid, et Kaitseliit ongi Kaitsevägi ehk siis pidasid kaitseliitlaseks olemist võrdväärseks kaitseväelaseks 24 olemisega. Huvipakkuv asi on veel see, et enamik vastanutest peab küll Kaitseliitu vajalikuks, aga ise sellega liituda ei soovi. Oma küsitluses valisin vastajateks gümnaasiumiõpilased erinevates klassidest. Vastajaid oli 72. Valisin gümnaasiumiõpilased sellepärast, et nad on minu jaoks kõige kergemini kättesaadavamad ja mind huvitas selle uurimuse juures just noorte arvamus Kaitseliidust.