Viru üksik jalaväepataljon
detsembril 1917. aastal Rakveres
formeerima 4. jalaväerügemendi eelkäijat – 4. eesti polku.
II formeerimine: Saksa okupatsiooni lõppedes nimetas Eesti Vabariigi
esimene sõjaminister, kindralmajor Andres Larka Eesti diviisi ülemaks
Aleksander Tõnissoni, kes saatis 1918. aasta 21. novembril kolonel
Aleksander Seimani taastama 4. eesti polku asukohaga Narvas.
2.Osalus vabadus sõjas
28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja
Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku.
Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades
läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt
tõrjunud vastaste kallaletungid Valkla juures, andis 1. diviisi ülem direktiivi
vastupealetungiks.
Eduka vastupealetungiga vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva.
Sõja lõpuks oli 4. jalaväerügement kasvanud täiskoosseisuliseks,
loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit.
3