Mis on allergia ja kuidas tekib?
Neist üheks on sissetungijate
(allergeenide) kinnivõtmine antikehade abil ning nende kahjutuks tegemine. Antikehad
kujutavad endast veres esinevat valkainet, mille organism on tootnud täpselt vastava antigeeni
jaoks. Esimese kontakti käigus, kuni antikehade loomiseni, ei juhtu veel midagi. Kaitsja
(immuunsüsteem) peab ründajat nii öelda alles tundma õppima.
Joonis 1. Allergilise reaktsiooni tekkimine
Järgmiste kontaktide korral tekib organismis äge kaitselaine. Antikehad ei ringle mitte ainult
veres, vaid nad lähevad ka kudedesse. Lümfisüsteemis, nina- ja suulimaskestas,
hingamisteedes ning soolestikus kohtavad nad veel ühte liiki kaitserakke, nuumrakke. Need
sisaldavad hulgaliselt kogumeid, milles talletatakse vahendusaineid, näiteks histamiini.
Nende välispinnal paiknevad antikehade seondumiskohad (retseptorid). Ühelainsal
nuumrakul paikneb kuni 100 000 antikeha. Antikeha on välimuselt Y-kujuline. Tal on jalg ja
kaks haru
annaabi.ee 
