Eletriväli Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Väljatugevus on suunda omav suurus, seetõttu võib väljatugevust nimetada ja E-vektoriks. Ühik: 1N/C (njuuton kuloni kohta) Tähis: E Kontrollküsimused 1.Millest ei sõltu punktlaengu tekitatud elektriväli? Vastus: elektrivälja paigutatud kaitselaengust 2.Milline nendest ühikutest ei sobi elektrivälja ühikuks? Vastus: T/m2 3.Kaks ühesugust punktlaengut q = 2 nC asuvad teineteisest 1 m kaugusel . Kui suur on elektrivälja tugevus laengutevahelise kauguse keskpunktis? Vastus: 0 V/m Elektrivälja potensiaal Potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Tähis: Potseniall on skalaarne ehk suunata suurus. Kontrollküsimused: 1
Külgmiini M14 saab peatamisgrupi tegevuses edukalt kasutada. Silmas peab pidama, et miin sihitaks eelnevalt korralikult välja ja initseerija asu- koht oleks kindlasti miinist kindlasti 20 m kaugusel varje taga. Kaitselaen- gud paigaldada peatamisgruppide poolt selliselt, et laengu suund oleks tapmisala poole, eesmärgiga hävitada tapmisalas viibivat või sealt välja liikuvat vaenlast. Initseerija peab jälgima, et ta oleks initseerimise hetkel varje taga ja kaugus kaitselaengust oleks min 20 m. Kaitselaenguid võib paigaldadada ka varitsuse taha külgedele, eesmärgiga vaenlase tiibavate üksuste tõrjumiseks. Varitsusest eemaldumisel tuleb olenemata vajadu- sest kõik laengud, miinid ja teised lõhkeained initseerida. 131 Varitsus on valmis: ●● Kui ülem saab igalt grupilt märguande, et kõik mehed on oma positsioo- nidel tagasi, annab ta märguande „varitsus valmis”.
annaabi.ee 
