Veterinaaria
Täiskasvanud hobune 28-40 korda minutis
Sälg 40-55 korda minutis
Varss 100-120 korda minutis
HOBUNE, KUI SAAKLOOM, KARJALOOM. PÕGENEMISREAKTSIOON.
· Rohusööjana peab hobune olema võimeline seedima tselluloosi. See protsess on
suhteliselt aeganõudev ja eeldab söödakoguste bakteriaalset kääritamist. Näiteks veisel
on selle tarbeks mitmeosaline magu, millesse mahub ca 200 liitrit sisaldist.
· Kuna hobuse kaitsekontseptsiooniks saakloomana on võimalikult varakult vaenlast
märgata ja põgeneda, ei saa ta endale väga rasket ja mahukat seedeelundkonda lubada.
Seda üritab hobune kompenseerida oma elurütmiga, süües pidevalt väikesi
söödakoguseid.
· Looduslikus rütmis kulutab hobune keskmiselt 21 tundi ööpäevast söömisele. Tuleb
muidugi arvestada sellega, et looduslik rohumaa ei paku jõusööta ja muid
kontsentreeritud söötasid, mida inimene hobuse toidulauale tassib.