Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
rakendamise käigus. Veel enam, vahel tekitab suure osa EL varjupaiga direktiivide klauslite
sõnasõnaline kordamine olukorra, kus asjakohaste normide kõrval jäid Eesti seadusandlusse
ka direktiivide lüngad.
Samuti tuleb meeles pidada, et ELi varjupaigastandardid ei saa pidada Eesti seaduse jaoks
parimaks mudeliks. Selle järelduse tegemiseks on mitu põhjust. Esimene, ülevõetud ELi
direktiivid olid loodud eesmärgiga kooskõlastada olemasolevad kaitsekontseptsioonid ja
meetodid EL-s, st plaan ei olnud luua uus kaitsesüsteem per se, vaid pigem parendada EL
liikmesriikide praktikat, võttes üle liikmete parimaid riikliku süsteemi elemente. Seetõttu ei
olnud ELi varjupaiganormid ette nähtud kaitse radikaalse ümbertegemisena vaid juba
olemasolevate liikmesriikide praktika ühtlustamiseks. Direktiivid, eriti nn Kvalifitseerimise
Direktiiv ei olnud süstemaatiline ja laiahaardeline rahvusvahelise õiguse pagulastest raames